Ps\u00fchholoogi poole p\u00f6\u00f6rdumiseks ei pea ootama viimase piirini, kui igap\u00e4evasest h\u00e4irivast pisiprobleemist on kujunenud t\u00f5sine h\u00e4ire. Ps\u00fchholoogi juurest saavad abi ka ilma ps\u00fchhiaatrilise diagnoosita inimesed, kes vajavad teatud eluperioodil tuge v\u00f5i oskusi ja teadmisi, mida enda heaolu parandamiseks kasutada. K\u00f5ikidel inimestel esineb elus raskemaid perioode, mil v\u00f5ib \u00fcksinda toimetulek olla vaevaline ja aegan\u00f5udev. Eluga edukas toimetulek n\u00f5uab oskust ja julgust abi paluda.<\/em><\/p>\n Esimest korda abi poole p\u00f6\u00f6rdumine v\u00f5ib olla hirmutav nagu iga uus ja tundmatu olukord. Inimesed ei tea tihtipeale, kuidas ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule p\u00f6\u00f6rduda, mida seal tegema peab ning millise probleemiga seoses on \u00fcldse m\u00f5istlik ps\u00fchholoogilt abi paluda. Kui tekib tunne, et peaks abi otsima, siis on see tingimata p\u00f5hjendatud. Ei ole t\u00e4htsusetuid v\u00f5i t\u00fchiseid muresid: iga inimese enda subjektiivne h\u00e4irituse tase m\u00e4\u00e4rab abi vajaduse. Ps\u00fchholoogi juurde v\u00f5ib minna ka v\u00f5imalike probleemide kohta informatsiooni saamiseks. Kopsup\u00f5letiku kahtluse korral l\u00e4hme end arsti juurde kontrollima, samamoodi v\u00f5ib n\u00e4iteks meeleolu languse korral lasta end ps\u00fchholoogil \u201etestida\u201c.<\/p>\n Aita ennast<\/strong><\/p>\n Enda abistamiseks on vaja esmalt muret jagada. Iseenda avamine n\u00f5uab suurt julgust, kuid \u00fckski ps\u00fchholoog pole m\u00f5tete lugeja, kes oskaks aidata probleemi teadmata. Ps\u00fchholoog on erialaste teadmistega spetsialist, kes pakub k\u00f5rvaltvaataja pilku, vajalikke teadmisi ja toimetulekuoskusi, et koost\u00f6\u00f6s kliendiga leida tema probleemile lahendus. Sestap on usalduslik suhe ps\u00fchholoogiga v\u00e4ga oluline. Ps\u00fchholoog on inimest valmis kuulama ning pakkuma talle toetavat ja m\u00f5istvat keskkonda ning ta kutse-eetika juurde kuulub konfidentsiaalsus, mist\u00f5ttu ei pea inimene muretsema, et ps\u00fchholoogi juures r\u00e4\u00e4gitu sealt kuhugi edasi j\u00f5uab.<\/p>\n Aita s\u00f5bral abi paluda<\/strong><\/p>\n Tingituna teadmatusest v\u00f5i julguse puudumisest ei pruugi inimene alati ise abi otsima minna, n\u00e4iteks s\u00f5ltuvus- ja s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete korral tihtipeale ei tunnistatagi vajadust abi j\u00e4rele. Sellisel juhul on oluline, et l\u00e4hedased m\u00e4rkaksid, kas inimese k\u00e4itumine on kuidagi muutunud ning pakuksid talle tuge. Olenevalt tekkinud probleemist, kui s\u00f5ber r\u00e4\u00e4gib oma raskustest unega v\u00f5i on m\u00e4rgata tema s\u00f6\u00f6mis- ja alkoholitarvitamise harjumuste muutust, seltskonnast eemale hoidmist v\u00f5i \u00fcleliia palju \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga tegelemist, v\u00f5iks pakkuda talle abi. Meeles peaks pidama, et ps\u00fc\u00fchiliste probleemide korral v\u00f5ivad inimesed oma seisundit v\u00e4ga edukalt varjata ning leida m\u00f5jusaid seletusi muutunud k\u00e4itumisele.<\/p>\n Inimest ei saa aidata, kui ta seda ise ei soovi. Kedagi sunniviisiliselt ps\u00fchholoogi juurde pole m\u00f5tet vedada, kui tegemist pole eluohtliku olukorraga, kus on vajalik juba haiglaravi. Abi pakkumiseks tuleb leida sobiv aeg ja koht, et s\u00f5braga omavahel rahulikult r\u00e4\u00e4kida. Tuleks mainida seda, kuidas s\u00f5bra muutunud k\u00e4itumine v\u00e4lja n\u00e4eb ning v\u00e4ljendada muret tema seisundi p\u00e4rast. Kui s\u00f5ber oma probleemi ei avalda, v\u00f5ib pakkuda talle abi ja m\u00f5istvat suhtumist, kui probleeme peaks tekkima. Sellisel juhul, kui s\u00f5bral on siiski mure, aga ta seda avaldada ei julge, v\u00f5ib see tekitada temas m\u00f5tte, et v\u00f5ib-olla peaks siiski kunagi oma muret jagama \u2013 p\u00e4rast jutuajamist teab ta, kes on valmis kuulama.<\/p>\n PROBLEEMID, MILLE KORRAL V\u00d5IKS ABI OTSIDA<\/strong> Kuidas p\u00f6\u00f6rduda?<\/strong><\/p>\n Eravastuv\u00f5tule, mille korral tasub inimene ise vastuv\u00f5tu maksumuse, on v\u00f5imalik minna k\u00f5ikide erinevate spetsialistide juurde ilma saatekirjata. Haigekassa rahastatava vastuv\u00f5tu korral on eelnevalt vajalik konsulteerida perearsti, ps\u00fchhiaatri, taastusarsti v\u00f5i neuroloogiga, kellel on v\u00f5imalik suunata inimest kliinilise ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule. Perearsti ja ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5tule p\u00f6\u00f6rdumiseks saatekirja vaja ei ole.<\/p>\n Mis vastuv\u00f5tul saama hakkab?<\/strong><\/p>\n Nii ps\u00fchhiaatri kui ps\u00fchholoogi poole p\u00f6\u00f6rdumisel on spetsialistil vaja k\u00f5igepealt selgeks saada, mis probleemiga on isik tema poole p\u00f6\u00f6rdunud. Selleks hinnatakse isiku seisundit k\u00fcsimustike ja intervjueerimise teel. K\u00fcsitakse nii probleemsete kui ka v\u00e4hem probleemsete eluvaldkondade kohta, p\u00e4rast mida on v\u00f5imalik otsustada sobiva ravi \u00fcle. Ps\u00fchhiaater saab vajadusel m\u00e4\u00e4rata ravimeid ning sobiva v\u00e4lja\u00f5ppe saanud spetsialist l\u00e4bi viia ps\u00fchhoteraapiat, mille raames \u00f5petatakse uusi ja efektiivsemaid toimetulekuoskusi. Farmakoteraapia ja ps\u00fchhoteraapia saavad k\u00e4ia nii eraldi kui mitmete probleemide korral k\u00e4sik\u00e4es, et pakkuda t\u00f5husamat ravi.<\/p>\n Teadmatusest v\u00f5idakse ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6 kohta m\u00f5elda, et kuidas lihtsalt r\u00e4\u00e4kimisest saab abi olla. Tegelikult viivad v\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4binud ps\u00fchholoogid seekaudu l\u00e4bi ps\u00fchhoteraapiat, mis on p\u00f5hjalik ja s\u00fcstemaatiline tegutsemisviis kindla eesm\u00e4rgiga. Teraapias kasutatakse teaduslikult t\u00f5estatud ja teooriatel p\u00f5hinevaid ps\u00fchhoterapeutilisi meetodeid. Vastuv\u00f5tul ps\u00fchholoogiga k\u00fcll vesteldakse, kuid ps\u00fchholoog kasutab erinevaid tehnikaid, et koos kliendiga tuvastada isiku ebafunktsionaalseid m\u00f5tteid ja k\u00e4itumisi, kontrollida nende \u00f5igsust ning \u00f5petada uusi ja funktsionaalsemaid toimetulekuoskusi. Neid saab klient algselt harjutada terapeudiga koos, seej\u00e4rel iseseisvalt ning tulevikus on uute probleemide tekkimisel inimesel v\u00f5imalik end selgeks \u00f5pitud oskuste abil juba ise aidata.<\/p>\n Ps\u00fchhiaater Kliiniline ps\u00fchholoog Ps\u00fchhoterapeut Ps\u00fchholoog\/n\u00f5ustaja Autor: Mirjam Ool<\/p>\n
\n\u2022 Tavap\u00e4rasest teistsugune meeleolu
\n\u2022\u00a0Liigne \u00e4revus
\n\u2022\u00a0Suhteprobleemid l\u00e4hedastega
\n\u2022\u00a0Raskused \u00f5ppet\u00f6\u00f6s
\n\u2022\u00a0Madal enesehinnang
\n\u2022\u00a0Stress
\n\u2022\u00a0Kohanemisraskused
\n\u2022\u00a0S\u00f6\u00f6giisu suur langus v\u00f5i t\u00f5us
\n\u2022\u00a0Magamisraskused ja v\u00e4simus
\n\u2022\u00a0Keskendumisraskused
\n\u2022\u00a0Mure enda vaimse tervise p\u00e4rast
\n\u2022\u00a0Kehalistele vaevustele ei saa arsti juures seletust
\n\u2022\u00a0Traumaatilise kogemuse l\u00e4bielamine
\n\u2022\u00a0Alkoholi liigtarvitamine, s\u00f5ltuvusprobleemid
\n\u2022\u00a0Tunne, et on abi vaja<\/p>\n
\n<\/strong><\/em>\u2026on meditsiiniharidusega spetsialist, kes on spetsialiseerunud ps\u00fc\u00fchika- ja k\u00e4itumish\u00e4irete hindamisele, diagnoosimisele, ravimisele ja ennetamisele. Ps\u00fchhiaatril kui arstil on \u00f5igus v\u00e4lja kirjutada ravimeid. Ps\u00fchhiaater tegeleb sarnaste probleemidega nagu kliiniline ps\u00fchholoog ning hindamises ja ravis teevad nad koost\u00f6\u00f6d. Ps\u00fchhiaater suunab vajadusel kliinilise ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule.<\/p>\n
\n<\/em><\/strong>\u2026on ps\u00fchholoogiaharidusega spetsialist, kellel on kliinilise ps\u00fchholoogi kutsetunnistus. T\u00f6\u00f6 on suunatud ps\u00fchholoogiliste probleemide, ps\u00fc\u00fchika- ja k\u00e4itumish\u00e4irete hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tegeletakse h\u00e4iretega nagu \u00e4revush\u00e4ired, depressioon, s\u00f6\u00f6mish\u00e4ired, isiksush\u00e4ired, s\u00f5ltuvush\u00e4ired jm. Kliiniline ps\u00fchholoog teeb vajadusel ravimite m\u00e4\u00e4ramiseks koost\u00f6\u00f6d ps\u00fchhiaatriga.<\/p>\n
\n<\/strong><\/em>\u2026on ps\u00fchholoogia v\u00f5i ps\u00fchhiaatria haridusega spetsialist, kes on l\u00e4binud ps\u00fchhoteraapia v\u00e4lja\u00f5ppe. V\u00e4lja\u00f5pe sisaldab teoreetilisi ning praktilisi \u00f5pinguid ning juhendamise all t\u00f6\u00f6tamist. Eestis on levinumad teraapiakoolkonnad kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia, pereteraapia ja ps\u00fchhod\u00fcnaamiline teraapia.<\/p>\n
\n<\/strong><\/em>\u2026on ps\u00fchholoogiaharidusega spetsialist, kes pakub raskuste korral tuge. N\u00f5ustaja ei tegele ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete raviga. Tegeletakse teemadega nagu ajaplaneerimine, suhted, enesehinnang, enesekehtestamine, \u00e4revus, muretsemine, stress jm. Ps\u00fchholoog suunab vajadusel edasi ps\u00fchhiaatri ja kliinilise ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule.<\/p>\n