Madal enesehinnang ehk arvamus endast kui rumalast, saamatust, inetust v\u00f5i m\u00f5ttetust inimesest paneb oma vajadustest m\u00f6\u00f6da vaatama ning end elus tagasi hoidma. Kuidas oleks v\u00f5imalik sellest taagast vabaneda?<\/em><\/p>\n Enesehinnang m\u00f5jutab seda, milliseid eesm\u00e4rke endale seame ja milliseid t\u00e4idame, kas kandideerime soovitud ametikohale ning milliste l\u00e4hisuhetega rahuldume. Madal enesehinnang v\u00f5ib panna loobuma v\u00f5imalustest kinnihaaramisest, sest inimene ei usu, et nendes toime tuleb v\u00f5i neid v\u00e4\u00e4rib. Otse vastupidi v\u00f5ib madal enesehinnang panna inimest \u00e4\u00e4rmuslikult palju pingutama, kuid olenemata saavutusest usub ikka, et see polnud piisav.<\/p>\n Adekvaatne minapilt<\/strong><\/p>\n Enesehinnang on arvamus enda kohta ning seet\u00f5ttu ei pruugi see olla reaalsete v\u00f5imete v\u00f5i toimetulekuga seotud. Mis saaks siis, kui enda v\u00f5imetes k\u00f5hklemise asemel seaksime kahtluse alla iseenda arvamuse oma v\u00f5imetest?<\/p>\n Olenevalt elusituatsioonidest k\u00f5igub enesehinnang k\u00f5igil inimestel. Iga inimese v\u00f5imete, oskuste ja kogemuste tase varieerub eri valdkondades. Adekvaatne minapilt t\u00e4hendab teadlikkust oma tugevustest ja n\u00f5rkustest.<\/p>\n Soovi korral kasutab adekvaatse minapildiga inimene teadlikult oma tugevusi ja arendab oma n\u00f5rgemaid k\u00fclgi. Ta hindab end \u00fcldiselt v\u00e4\u00e4rtuslikuks inimeseks ning seet\u00f5ttu ei k\u00f5iguta negatiivsed kogemused tema minapilti \u00e4\u00e4rmustesse. Ta on n\u00f5us v\u00f5tma vastu konstruktiivset kriitikat ja vajadusel tunnistama oma vigu. Samuti on ta valmis tunnustama ennast ja teisi ning seisma oma vajaduste eest.<\/p>\n Kuidas tekib madal enesehinnang?<\/strong><\/p>\n Enesehinnang kujuneb elukogemuste p\u00f5hjal, millest teeme j\u00e4reldused enda v\u00f5imete ja inimese kui terviku kohta. Madal enesehinnang hakkab kujunema juba lapsep\u00f5lves. Arenedes \u00f5pib inimene tundma ennast, teisi enda \u00fcmber ja kogu maailma. Enesehinnangut m\u00f5jutavad otsene kriitika, v\u00e4\u00e4rkohtlemine, h\u00fclgamine, kiusamine, aga ka v\u00e4hem otsesed v\u00f5i traumeerivad s\u00fcndmused nagu v\u00e4hene tunnustus v\u00f5i t\u00e4helepanu l\u00e4hedastelt, ka pereringis naljaheitmine.<\/p>\n Samuti vanemate \u00fclehoolitsuse ja -muretsemise korral v\u00f5ib laps tajuda, et ei usuta tema v\u00f5imetesse iseseisvalt toime tulla. K\u00f5rvalseisjale ei pruugi need olukorrad kuigi traagilised paista, kuid oluline on, mida laps ise selles olukorras tunneb, m\u00f5tleb ja millised j\u00e4reldused sellest teeb. M\u00f5ju avaldavad ka perest v\u00e4ljaspoolt saadavad kogemused. Teismeliseeas ollakse v\u00e4ga tundlikud omavanuste arvamuse suhtes ning sotsiaalsed eba\u00f5nnestumised v\u00f5i t\u00f5rjumine v\u00f5ivad m\u00f5jutada inimese arvamust iseendast.<\/p>\n Negatiivse minapildi kinnistumine<\/strong><\/p>\n Korduvate negatiivsete lapsep\u00f5lvekogemuste j\u00e4rel kinnistub negatiivne minapilt, mis hakkab m\u00f5jutama edaspidi v\u00e4lismaailmast saadava informatsiooni t\u00f6\u00f6tlemist. Negatiivse minapildiga inimene v\u00f5ib hakata tajuma ka uusi ja neutraalseid kogemusi negatiivses valguses. Aju t\u00f6\u00f6tab nii, et otsib pidevalt kinnitust sellele, mis klapib varasema informatsiooniga. Kui usun et olen teistest rumalam, siis t\u00f5lgendan kergesti igat valet vastust kontrollt\u00f6\u00f6s v\u00f5i seltskonnas kuuldud blondiinianekdooti kui kinnitust enda rumaluse kohta. Enda v\u00f5imetes kahtlemine v\u00f5ib panna inimest ka selle j\u00e4rgi k\u00e4ituma: n\u00e4iteks ei minda eksamile; katkestatakse \u00f5pingud v\u00f5i koormatakse end \u00fcleliigsete kohustustega; ei kandideerita sobivale ametikohale; ei v\u00e4ljendata seltskonnas oma arvamust ega vajadusi; rahuldutakse kahjustavate v\u00f5i v\u00e4givaldsete kaaslastega. Sellega k\u00e4ivad kaasas m\u00f5tted \u201eMa nagunii ei saa hakkama, pole m\u00f5tet proovidagi. Ma ei meeldi kellelegi. Ma ei v\u00e4\u00e4ri paremat\u201c. Selline k\u00e4itumisviis pakub uusi kogemusi, mis kinnitavad juba moonutatud negatiivset minapilti, mis seej\u00e4rel s\u00fcveneb veelgi.<\/p>\n M\u00f5ju suhetele ja tervisele<\/strong><\/p>\n Madala enesehinnanguga inimesed ei ole enda ja oma eluga \u00fcldiselt rahul. Madal enesehinnang v\u00f5ib m\u00f5jutada l\u00e4hisuhete s\u00e4ilimist, sest ebakindluse t\u00f5ttu v\u00f5ib inimene tunda suuremat hirmu kaaslase kaotamise p\u00e4rast. Sellest tulenev partneri asjatu kontrollimine v\u00f5i pidev kahtlustamine v\u00f5ib paarisuhte lagunemise t\u00f5eks teha. Madal enesehinnang teeb inimese eluraskuste suhtes \u00fcldiselt haavatavamaks. K\u00f5igil tuleb ette suhete purunemisi, t\u00f6\u00f6kaotust ja terviseprobleeme, mis m\u00f5jutavad toimetulekut ja rahulolu. Madala enesehinnanguga inimesel v\u00f5ib olla neid raskem \u00fcle elada, sest raskustes olemist ja nendes toimetulekut seostatakse enda isikliku v\u00e4\u00e4rtusega. Nii v\u00f5ivad kujuneda v\u00e4lja \u00e4revush\u00e4ired v\u00f5i depressioon. Madal enesehinnang on taustaks ka sotsiaal\u00e4revusele, mille puhul tuntakse \u00e4revust suhtlemist n\u00f5udvates olukordades ja seet\u00f5ttu \u00fcritatakse neid v\u00f5imalikult palju v\u00e4ltida.<\/p>\n Enesehinnangu adekvaatsemaks muutmine<\/strong><\/p>\n Lapsep\u00f5lves v\u00f5i teismeliseeas v\u00e4ljakujunenud madalat enesehinnangut on v\u00f5imalik adekvaatsemaks muuta l\u00e4bi positiivsete elukogemuste ja t\u00f5lgenduste muutmise kaudu, kohendades oma arvamusi vastavalt elukogemustele \u00fcmber. Enesehinnangu parandamiseks on v\u00f5imalik ise midagi ette v\u00f5tta ja kasutada l\u00e4hedaste abi, teha harjutusi eneseabiraamatute p\u00f5hjal v\u00f5i p\u00f6\u00f6rduda ps\u00fchholoogi poole.<\/p>\n Viisid, kuidas parandada enesehinnangut<\/strong><\/p>\n Autor: Mirjam Ool<\/p>\n\n
\n
\n