M\u00f5nikord p\u00f5hjustavad hirmu olukorrad, mis tegelikult ohtlikud pole. \u00d5nneks on asjatule \u00e4revusele v\u00f5imalik leevendust leida.<\/em><\/p>\n Foobia ehk foobse \u00e4revush\u00e4ire korral tekib inimesel haiguslik kartus objektide v\u00f5i olukordade ees, mis tegelikult ohtlikud ei ole. \u00c4revuse tase on sedav\u00f5rd k\u00f5rge, et ta soovib olukorda v\u00e4ltida v\u00f5i talub seda \u00e4\u00e4rmuslikku hirmu tundes. Foobia v\u00f5ib olla m\u00e4rkamatu ega pruugi inimese elukvaliteeti m\u00f5jutada, aga on ka selliseid foobiad, mille t\u00f5ttu v\u00f5ib ta elu l\u00f5puni koduseinte vahele sulguda. Foobsete \u00e4revush\u00e4irete alla kuuluvad agorafoobia, sotsiaalfoobia ja lihtfoobiad.<\/p>\n Agorafoobia <\/strong>on hirm viibida avalikus kohas. Probleemiks v\u00f5ib olla kodust v\u00e4ljumine, rahvamassis viibimine, \u00fcksi liikumine v\u00f5i olukorrad, kust ei ole v\u00f5imalik kiiresti v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda. Igap\u00e4evaelus v\u00f5ivad sellisteks olukordadeks olla n\u00e4iteks \u00fchistranspordiga s\u00f5itmine v\u00f5i poej\u00e4rjekorras seismine. Agorafoobia korral v\u00f5ib inimene karta, et ta minestab, tal tekib terviseprobleem v\u00f5i ta satub piinlikku olukorda. Raskemal juhul v\u00f5ibki ta j\u00e4\u00e4da istuma ning korraldada elu selliseks, et kodust ei peaks v\u00e4ljuma.<\/p>\n Sotsiaalfoobia <\/strong>keskseks hirmuks on sattuda t\u00e4helepanu keskpunkti, ning selle tagaj\u00e4rjel hakkab inimene v\u00e4ltima sotsiaalseid olukordi. Foobia v\u00f5ib v\u00e4ljenduda kindlates tegevustes, nagu teiste ees s\u00f6\u00f6mine, telefoni teel suhtlemine v\u00f5i esinemine. V\u00f5idakse v\u00e4ltida ka k\u00f5iki sotsiaalseid olukordi v\u00e4ljaspool peret. Hirmutavateks m\u00f5teteks on ennustused selle kohta, mida teised temast arvavad, kuidas teised annavad negatiivset tagasisidet v\u00f5i mil moel \u00e4revuse kehalised s\u00fcmptomid v\u00e4lja paistavad. Sotsiaalfoobiaga inimene soovib teistega suhelda, kuid h\u00e4ire v\u00f5ib teda oluliselt tagasi hoida.<\/p>\n Lihtfoobiad <\/strong>on k\u00f5ik muud spetsiifilised olukorrad, mis tekitavad inimeses \u00e4revust ja mida ta soovib v\u00e4ltida. Levinuimad foobiad on hirm kindlate loomade (eriti \u00e4mblike), k\u00f5rguse, kitsaste ruumide, pimeduse, lendamise ja hambaarsti ees. Foobiate loetelust on v\u00f5imalik leida \u00fcksk\u00f5ik mille kartust \u2013 tibude, valguse, p\u00e4rilikkuse, istumise ja foobiate endi oma. Lihtfoobiad on \u00fcldiselt v\u00e4ga levinud, kuid ravile p\u00f6\u00f6rdutakse nendega harva. Ehk sellep\u00e4rast, et need ei pruugi elukvaliteeti m\u00e4rgatavalt halvendada, aga ka sel p\u00f5hjusel, et need tekitavad endas piinlikkust.<\/p>\n M\u00f5ju elule<\/strong><\/p>\n \u00dcldiselt on foobse \u00e4revush\u00e4irega inimese elukvaliteet rahuldav v\u00f5i v\u00e4ga hea juhul, kui tal on v\u00f5imalik oma hirmuobjekti v\u00e4ltida. Kui hirmu tekitab aga igap\u00e4evane olukord, siis m\u00f5jutab see rahulolu rohkem. Foobiate ravimata j\u00e4tmisel v\u00f5ib see kesta aastak\u00fcmneid. Foobia avaldumisega koos v\u00f5ivad tekkida paanikahood, t\u00f5sise v\u00e4ltimisk\u00e4itumise korral v\u00f5ib halveneda elukvaliteet ja tekkida depressioon.<\/p>\n Raviks ps\u00fchhoteraapia<\/strong><\/p>\n Foobsete \u00e4revush\u00e4irete esimene ravivalik on ps\u00fchhoteraapia, t\u00e4psemalt kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia. M\u00f5ningatel juhtudel kasutatakse ka ravimeid – antidepressantravi. Rahustid aitavad tableti manustamise j\u00e4rel hirmutava olukorraga mugavamalt toime tulla, kuid ei aita foobiast vabaneda. Rahustite kasutamine hoiab hirmu pikaajaliselt pigem alles ning neid ei soovitata foobiate v\u00e4hendmiseks v\u00f5tta. Ravimeid tuleb alati tarvitada arsti soovituste j\u00e4rgi ning ps\u00fchhoteraapiaks tuleb p\u00f6\u00f6rduda selleks v\u00e4lja\u00f5ppinud spetsialisti poole.<\/p>\n \u00c4revuse tunnistamine<\/strong><\/p>\n \u00c4revus on normaalne emotsioon, mida esineb iga\u00fchel. See v\u00e4ljendub kehaliste s\u00fcmptomitena, nagu s\u00fcdamekloppimine, k\u00fclma- v\u00f5i kuumahood, higistamine, hingeldamine, v\u00e4risemine, n\u00f5rkustunne, iiveldus, suukuivus, pearinglus, n\u00e4gemish\u00e4ired, k\u00f5rvadekohin jm. Esineda v\u00f5ivad k\u00f5ik need s\u00fcmptomid v\u00f5i ainult osa neist. Foobia korral tekkiv \u00e4revus on samasugune nagu muudes olukordades, kuid v\u00f5ib ulatuda kergest ebamugavustundest paanikani. \u00c4revus l\u00e4heb aga alati \u00fcle ning selleks ei pea midagi ette v\u00f5tma.<\/p>\n Ohtliku t\u00f5lgenduse tuvastamine <\/strong><\/p>\n Kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia \u00fcheks sammuks on tuvastada inimese negatiivsed m\u00f5tted ja uskumused, mis tekitavad hirmu ja \u00e4revust. Hirmuga k\u00e4ib kaasas olukorra t\u00f5lgendamine ohtlikuna. Agorafoobia korral v\u00f5ivad hirmutavateks m\u00f5teteks olla \u201erahvamassis olles ei saa mind vajadusel piisavalt kiiresti aidata ja ma suren \u00e4ra.\u201c, sotsiaalfoobia korral \u201ema ei oska inimestega suhelda, teised arvavad, et olen imelik.\u201c, lihtfoobiate korral \u201elennuk kukub alla, ma kaotan kontrolli.\u201c. Selliseid m\u00f5tteid uskudes tunneks iga inimene hirmu ja tahaks seda olukorda v\u00e4ltida.<\/p>\n Ohtliku t\u00f5lgenduse muutmine<\/strong><\/p>\n M\u00f5tete vaidlustamiseks kasutatakse eksponeerimist ehk kardetud stiimuliga j\u00e4rkj\u00e4rgulist kokkupuutumist. See t\u00e4hendab, et inimesel tuleb hirmuga vastamisi seista, et kogeda, mis tegelikult selles olukorras juhtub. Teraapias alustatakse tavaliselt v\u00e4hem \u00e4revust tekitavatest olukordadest ja liigutakse sammhaaval rohkem \u00e4revust tekitavate suunas. Korduvalt stiimuliga kokkupuutumise tulemusena v\u00e4heneb \u00e4revus: inimene harjub olukorraga ja see ei tundu enam ohtlik, sest kardetud tagaj\u00e4rge ei juhtu.<\/p>\n V\u00e4ltimise v\u00e4hendamine<\/strong><\/p>\n V\u00e4ltimine hoiab alati \u00e4revust alles. Eksponeerimise ajal tuleb olla kardetud stiimuliga koos ning mitte kasutada turvalisusk\u00e4itumisi. Turvalisusk\u00e4itumised on viisid, kuidas inimene \u00fcritab \u00e4revust leevendada. Selleks kantakse kaasas talismane, v\u00f5etakse rahustavaid aineid v\u00f5i viiakse m\u00f5tted millelegi muule. Turvalisus- ja v\u00e4ltimisk\u00e4itumised hoiavad aga hirmu alles, sest inimene ei koge seda, et tegelik oht puudub ning selleks ei pea midagi tegema.<\/p>\n Enesehinnangu parandamine<\/strong><\/p>\n Lisaks on sotsiaalfoobia korral vaja muuta inimese k\u00f5rgeid ootusi ollukordadele, suunata t\u00e4helepanu kehalistelt s\u00fcmptomitelt ja m\u00f5tetelt v\u00e4ljaspoole, aidata keskenduda konkreetsele tegevusele suhtlemisolukorras. Vajadusel tuleb arendada suhtlemisoskusi, n\u00e4iteks enesekehtestamisoskust ning parandada minapilti ja enesehinnangut. Sotsiaalfoobia raviks on t\u00f5hus grupiteraapia vorm, kus on v\u00f5imalik omandada ja harjutada uusi oskusi ning saada kohe teistelt tagasisidet.<\/p>\n \u00c4revusest saab \u00fcle!<\/strong><\/p>\n Autor: Mirjam Ool<\/p>\n\n