Vingumine, virisemine ja kaeblemine m\u00f5jutavad nii kehalist kui ka vaimset tervist. Mil moel suunata t\u00e4helepanu negatiivsetelt m\u00f5tetelt elu positiivsele k\u00fcljele? Kuidas v\u00f5tta meist s\u00f5ltumatuid olukordi rahulikumalt?<\/em><\/p>\n Kaeblemine ning pidev t\u00e4helepanu juhtimine olukordade ja inimeste negatiivsetele k\u00fclgedele m\u00f5jutavad inimest ennast ja ta l\u00e4hedasi. See, millest ja kuidas me m\u00f5tleme, m\u00f5jutab emotsioone ning selle kaudu ka kehalisi reaktsioone.<\/p>\n Aju t\u00f6\u00f6tab nii, et me m\u00e4rkame ja m\u00e4letame paremini negatiivset. Inimkonna algusajal oli see v\u00e4ga vajalik elluj\u00e4\u00e4mismehhanism: negatiivse m\u00e4rkamine ja sellele reageerimine aitasid p\u00e4\u00e4seda ohtlikust situatsioonist. Kriitiliste olukordade meeleshoidmine oli t\u00e4htis \u00f5ppimiseks, et ka j\u00e4rgmisel korral eluga p\u00e4\u00e4seda. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole vaja iga p\u00e4ev elu eest v\u00f5idelda. N\u00fc\u00fcd m\u00e4rkame ja hoiame meeles situatsioone, mis tekitavad negatiivseid emotsioone, nagu \u00e4revus, kurbus, h\u00e4bi v\u00f5i viha. Neid emotsioone tekitavad meie enda t\u00f5lgendused olukordadele. Kui keskenduda ainult negatiivsele, siis v\u00f5ime t\u00f5lgendada \u00fcmbritsevat maailma igal sammul enda jaoks ohtliku v\u00f5i h\u00e4irivana.<\/p>\n Vajalik virisemine<\/strong><\/p>\n Kaeblemine on \u00fcks viis emotsioone jagada ja lohutust saada. Me k\u00f5ik tahame ja vajame seda, et keegi meid kuulaks. J\u00e4ttes mured ja probleemid enda teada ja tehes n\u00e4o, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, seame ohtu oma vaimse tervise. Nii-\u00f6elda hea kaeblemise \u00fclesanne on jagada m\u00f5tteid, tundeid, soove ja vajadusi, saada teise inimesega l\u00e4hedasemaks, leida lohutust ja toetust, s\u00f5nastada ja lahendada probleeme ning paluda abi. Kui kaeblemine muutub aga harjumusp\u00e4raseks suhtlemisviisiks, ilma soovitada ise areneda v\u00f5i probleemi lahendada, toob see kaasa oma tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Kahjulikud m\u00f5jud<\/strong><\/p>\n Pidev vingumine m\u00f5jutab suhteid. Negatiivsetest inimestest v\u00f5idakse eemale hoida, sest nendega on v\u00e4sitav suhelda. K\u00f5ik emotsioonid ja kehalised reaktsioonid on normaalsed ja hoiavad elus olulist kohta, kuid pidev t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine vigadele ja eba\u00f5nnestumistele ning kaeblemine tekitab kehas pingeid ja suurendab stressi. Need muutused v\u00f5ivad omakorda tekitada seisundi, kus tahakski aina vinguda ja viriseda – siis juba v\u00e4simuse, uneh\u00e4irete, kaalumuutuste v\u00f5i s\u00fcvenevate terviseprobleemide p\u00e4rast.<\/p>\n Kuidas v\u00e4hem viriseda?<\/strong><\/p>\n Esimene samm on m\u00e4rgata, kuidas ja millest me r\u00e4\u00e4gime ning milliseid m\u00f5tteid kordame. Tuleb j\u00e4lgida oma s\u00f5nu ja sisek\u00f5net. Emotsiooni korral endalt k\u00fcsida: mis m\u00f5te mul praegu peast l\u00e4bi k\u00e4ib? Kui palju m\u00f5tetest ja s\u00f5nadest on positiivsed ja kaastundlikud ning kui palju on kriitikat enda ja teiste suhtes? M\u00f5tete ja s\u00f5nade m\u00e4rkamise j\u00e4rel on v\u00f5imalik hinnata, kuiv\u00f5rd peegeldavad m\u00f5tted tegelikkust ja kas olukorda on v\u00f5imalik ka teisiti t\u00f5lgendada. Siht ei ole ette kujutada, et k\u00f5ik on tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti, vaid n\u00e4ha terviklikku ja realistlikku pilti, mis ei ole enamasti nii tumedates toonides, nagu esialgu paistab.<\/p>\n Harjutus: <\/strong>Kirjuta \u00fcles oma negatiivsed m\u00f5tted, et neist hetkeks kaugeneda ja hinnata, kas kriitika enda v\u00f5i teiste suhtes on p\u00f5hjendatud. Missugused faktid kinnitavad ja l\u00fckkavad \u00fcmber seda m\u00f5tet? Kas olukorda saaks ka teisiti vaadata?<\/em><\/p>\n Mis on tegelik probleem?<\/strong><\/p>\n Negatiivsete m\u00e4rkuste taga v\u00f5ib olla suurem lahendamata mure. Inimest, kes \u00e4rritub pidevalt pisiasjade peale, v\u00f5ivad vaevata rahulolematus t\u00f6\u00f6kohal, paarisuhtes v\u00f5i tervisemured. Me p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu t\u00fchistele \u00e4rritajatele seni, kuni pole lahendanud tegelikku probleemi, millest k\u00f5ik algas. M\u00e4rgates end \u00e4rritumas v\u00f5i negatiivseid kommentaare tegemas, tasub endalt k\u00fcsida, mis mind tegelikult h\u00e4irib. \u00c4rritumise taga on tihtipeale peidus haiget saanud inimene. Kui saame aru, mis meile selles olukorras haiget tegi, siis saame hakata otsima lahendusi.<\/p>\n Lahenduste leidmine<\/strong><\/p>\n Suunates t\u00e4helepanu lahendustele, saab leida uusi viise toimetulekuks olenemata sellest, kas asjad sujuvad meile oodatud viisil. Tihtipeale selgub, et me ei saa midagi ette v\u00f5tta. Aga kas kaeblemisest on kasu? Sel juhul tasub tegeleda asjadega, mis on meie v\u00f5imuses.<\/p>\n Harjutus: <\/strong>Probleemi m\u00e4rgates otsusta, kas sinu v\u00f5imuses on midagi muuta. Juhul, kui on, siis vii l\u00e4bi ajur\u00fcnnak \u00fcksi v\u00f5i koos s\u00f5braga. Pane 10 minuti jooksul kirja v\u00f5imalikult palju lahendusi olenemata sellest, kui jaburad need v\u00f5ivad olla. Vali neist parim ja vii see ellu.<\/em><\/p>\n Hinnangutevabalt hetkes<\/strong><\/p>\n Kui probleemne olukord ei ole meie kontrolli all, on seda siiski v\u00f5imalik aktsepteerida olenemata sellest, kas see meile meeldib v\u00f5i mitte, tunnistades endale: m\u00f5istan, et hetkel on keeruline olukord ja see tekitab frustratsiooni, kuid ma ei saa sinna midagi parata. Saame vaadelda maailma nii, nagu see tegelikult on, andmata hinnangut \u201ehea\u201c v\u00f5i \u201ehalb\u201c. V\u00f5ime p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu konkreetsele hetkele ning j\u00e4lgida selle eri k\u00fclgi, kasutades enda meeli.<\/p>\n Harjutus: <\/strong>Tee igap\u00e4evatoimetusi nii, et t\u00e4helepanu on praegusel hetkel \u2013 keskendu sellele, mida n\u00e4ed enda \u00fcmber, mida kuuled v\u00f5i tunned. Vaatle asju ja olukordi hinnanguvabalt olenemata sellest, kas need meeldivad sulle v\u00f5i mitte.<\/em><\/p>\n Positiivne vaade<\/strong><\/p>\n M\u00f5elda saab ka olukorra positiivsest k\u00fcljest. Igas halvas v\u00f5ib leida midagi head ning midagi, mis meid arendas v\u00f5i \u00f5petas ka k\u00f5ige eba\u00f5iglasemas olukorras. Positiivse m\u00e4rkamist on v\u00f5imalik treenida, suunates teadlikult oma t\u00e4helepanu inimese, eseme v\u00f5i situatsiooni headele ja ilusatele k\u00fclgedele.<\/p>\n Harjutus: <\/strong>Leia igas p\u00e4evas kolm asja, mis olid meeldivad v\u00f5i mille \u00fcle oled t\u00e4nulik. Need ei pea olema elu suurs\u00fcndmused, vaid v\u00f5ivad olla v\u00e4ikesed igap\u00e4evased hetked, mis r\u00f5\u00f5mu t\u00f5id. M\u00e4rgi kalendrisse toredad hetked, et need oleksid silma all ka siis, kui m\u00f5ni p\u00e4ev kulgeb halvemas meeleolus. Sama saab teha fotodega.<\/em><\/p>\n Virisevad l\u00e4hedased<\/strong><\/p>\n L\u00e4hedast saame aidata samamoodi nagu ennast. Kuna inimesed tahavad, et neid kuulataks, siis saame aktsepteerida tundeid ja olukorda ning seda talle tagasi peegeldada: \u201eSul paistab olevat v\u00e4ga raske.\u201c Saame aidata l\u00e4hedasel m\u00e4rgata, kuidas ja millest ta r\u00e4\u00e4gib. Lahendusele suunamiseks piisab k\u00fcsimusest, mida ta kavatseb olukorraga ette v\u00f5tta. Kui inimesel on pikalt lahendamata probleeme v\u00f5i ta on kaua stressirikast elu elanud, v\u00f5ib teda suunata ps\u00fchholoogi poole. Positiivse m\u00e4rkamiseks v\u00f5ib piisata ka s\u00f5bralikust k\u00fcsimusest, n\u00e4iteks kas talle ta t\u00f6\u00f6 juures ka midagi meeldib.<\/p>\n Kuidas end kaitsta?<\/strong><\/p>\n Kui tegemist pole l\u00e4hedase inimesega, v\u00f5iks end kaeblemisest eemale hoida. Sellega ei tasu kaasa minna ega hakata teise inimese p\u00e4rast muretsema v\u00f5i otsima lahendust olukorrale, mis pole endaga seotud. Igal asjal on mitu k\u00fclge ning kaebleva inimese s\u00f5nad ei pruugi t\u00e4ielikult tegelikkust peegeldada. Inimene vajab muredest r\u00e4\u00e4kimist ning alati ta ei soovigi probleemidele lahendust leida. V\u00f5ime p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka positiivsele tema juures . kas v\u00f5i sellele, kui osavalt ta oskab probleeme m\u00e4rgata ja s\u00f5nastada.<\/p>\n Toimetulek stressiga<\/strong><\/p>\n Kaeblev t\u00f6\u00f6kaaslane v\u00f5i sugulane v\u00f5ib tekitada ka meis stressi. Et stressiga paremini toime tulla, tasub hoida oma elu tasakaalus ja leida aega ka endale. Iga inimese elus on k\u00f5ige t\u00e4htsam hoolitseda iseenda heaolu eest. V\u00f5iks leida tasakaalu tervise, suhete, hobide ja t\u00f6\u00f6 vahel. Tuleb leida aega f\u00fc\u00fcsiliseks tegevuseks, toituda mitmek\u00fclgselt ja regulaarseks, magada piisavalt ning v\u00f5tta iga p\u00e4ev puhkeaega.<\/p>\n Toetavate suhete hoidmine ja huvialadega tegelemine pakub vaheldusrikkust ja positiivseid emotsioone. Tasakaalu hoides oleme immuunsemad stressi suhtes, sest kui \u00fches valdkonnas tekivad probleemid, ei h\u00f5iva see kogu meie elu ning meil on olemas toetus teistest valdkondadest.<\/p>\n Autor: Mirjam Ool<\/p>\n