Raskused uinumisel, tihedad \u00f6ised \u00e4rkamised ning hommikune v\u00e4simusetunne ei ole tudengile v\u00f5\u00f5rad probleemid. Uneh\u00e4irete levimus on eestlaste seas v\u00e4ga k\u00f5rge ja seda v\u00f5ib pidada \u00fcheks sagedasemaks terviseprobleemiks.\u00a0<\/em><\/p>\n Uneprobleeme v\u00f5ivad tekitada nii eksamitega kaasnev stress, hilistest \u00f5ppimistundidest v\u00f5i suveajale \u00fcleminekust tingitud v\u00e4henenud \u00f6\u00f6une pikkus kui ka muutunud unerutiin. L\u00fchiajaliselt ei ole v\u00e4hekvaliteetsel unel inimese tervisele kahjulikke m\u00f5jusid, kuid pikaajalisel unetusel v\u00f5ivad olla t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed. Unekvaliteedi parandamiseks on v\u00f5imalik aga endal palju \u00e4ra teha.<\/p>\n Uni on tervise alus<\/strong><\/p>\n Unevajadus on v\u00e4ga individuaalne ja s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral vanusest, f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest ja mitmest teisest faktorist. T\u00e4iskasvanu vajab \u00fcldjuhul 7\u22128 tundi und. Sobilik \u00f6\u00f6une pikkus on selline, p\u00e4rast mida tunneb inimene end j\u00e4rgmisel p\u00e4eval puhanuna. Uuringutest ilmneb, et iga kolmas inimene kogeb vahel unetust ning v\u00e4hemalt \u00fchte unetuse s\u00fcmptomit. Unetus v\u00f5ib kesta paar p\u00e4eva, m\u00f5ned n\u00e4dalad v\u00f5i muutuda krooniliseks ja kesta \u00fcle mitme n\u00e4dala.<\/p>\n Pikaajaline unetus tekitab v\u00e4simust, n\u00e4rvilisust, meeleolumuutusi, \u00e4revust, kehakaalu t\u00f5usu, m\u00e4lu ja keskendumisv\u00f5ime halvenemist ning t\u00e4helepanuraskusi. Suureneb risk teha ebaadekvaatseid otsuseid ning sattuda \u00f5nnetustesse. P\u00e4rast unetut \u00f6\u00f6d hinnatakse enda p\u00e4eva v\u00e4hem nauditavaks ning saavutusi ebaolulisemateks, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ka meeleolu langust. Unetud inimesed on vastuv\u00f5tlikumad vaimsetele ja kehalistele haigustele nagu depressioon ja \u00e4revush\u00e4ired ning verer\u00f5huprobleemid, s\u00fcdamehaigused ja diabeet. Unetus n\u00f5rgestab ka immuuns\u00fcsteemi, mist\u00f5ttu on kergem k\u00fclmetuda ja nakatuda viirushaigustesse.<\/p>\n Tuleneb nii heast kui halvast<\/strong><\/p>\n Unetust v\u00f5ivad p\u00f5hjustada kehalised vaevused v\u00f5i valu, ps\u00fc\u00fchilised probleemid nagu \u00e4revus ja depressioon, ebatervislikud harjumused, teatud ravimid, vale unerutiin ja magamiskeskkond. \u00dcheks p\u00f5hiliseks uneprobleemide tekitajaks on stress, mis v\u00f5ib tihtipeale olla tingitud pingelistest suhetest, suurest t\u00f6\u00f6koormusest v\u00f5i elumuutustest. Viimaseks v\u00f5ivad olla nii negatiivsed kui positiivsed s\u00fcndmused: armumine v\u00f5ib kurnata keha ning tekitada unega probleeme sama palju kui lahkuminek. Nii stress kui ka unetus on normaalsed reaktsioonid, mis j\u00e4rgnevad elumuutustele, ning l\u00fchiajaliselt suudab inimene nendega edukalt toime tulla.<\/p>\n Uneprobleemide lahendamiseks on vaja v\u00e4lja selgitada nende p\u00f5hjustaja ning tegeleda selle v\u00e4hendamisega. Uneh\u00e4ired v\u00f5ivad probleemi lahendamise p\u00fc\u00fcetele vaatamata p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da, kui inimese keha on harjunud voodis olles muretsema v\u00f5i magamiskeskkonda muul viisil unetusega seostama. Sel juhul on potentsiaalseks probleemi lahenduseks suurendada voodi ja une vahelist seost, pidades kinni unerutiinist ning v\u00e4ltides enne uinumist \u00e4rksaks muutvaid tegevusi. K\u00f5igepealt tuleks veenduda, et magamiskeskkond on und soodustav ning inimese igap\u00e4evased s\u00f6\u00f6misharjumused ning f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse m\u00e4\u00e4r ei riku \u00f6\u00f6une kvaliteeti.<\/p>\n Rutiinsuse head k\u00fcljed<\/strong><\/p>\n Meeldiv magamisase ja -tuba soodustab head und: uneruum v\u00f5iks olla pigem jahe ning vahetult enne uinumist h\u00e4mar, \u00f6\u00f6sel pime ning hommikul valgusk\u00fcllane, et oleks v\u00f5imalik end v\u00f5imalikult kiiresti \u00fcles ajada. Kvaliteetse une saavutamiseks on \u00f5htusel ajal kasulik v\u00e4ltida energilisust soodustavate ainete tarvitamist nagu kohv, tee, alkohol, magusad joogid, \u0161okolaad ning nikotiin. M\u00f5istlikus koguses alkoholi tarvitamine v\u00f5ib uinumist soodustada, kuid teisalt v\u00e4hendada une kvaliteeti. Tihti v\u00f5ib isegi l\u00f5una ajal suures koguses tarbitud erguti raskendada \u00f5htusel ajal uinumist. Samamoodi v\u00f5ib ka f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse puudumine v\u00e4hendada \u00f6ise unevajaduse hulka.<\/p>\n Inimene on harjunud teatud keskkonnas l\u00e4bi viima kindlaid tegevusi. Keha kiiresti uinuma harjutamiseks tuleks voodit ja v\u00f5imalusel ka magamistuba kasutada ainult seal magamiseks. Uinumise soodustamiseks tuleb muud tegevused voodist eemal hoida: \u00f5ppimine, arvuti kasutamine ja teleka vaatamine hoiavad inimest \u00e4rksana. Seksuaalsed tegevused on ainukesed, mis inimest voodis uniseks teevad. Seostades ka l\u00fchiajaliselt ergutavaid tegevusi voodiga, v\u00f5ib seal uinumine muutuda keerulisemaks. Kui voodis olles und ei tule, peaks voodist v\u00e4lja tulema ning midagi rahustavat tegema, kuna magamisaset ei tohiks lasta kehal seostada lihtsalt lebamisega, ning voodisse tuleks naasta alles unisena.<\/p>\n Parema une tagab unerutiinist kinnipidamine \u2013 iga p\u00e4ev samal ajal \u00e4rkamine ja v\u00f5imalikult konkreetsel ajal magamaminek. Tavap\u00e4rase unerutiini parandamiseks tuleks voodisse minna siis, kui tuntakse v\u00e4simust ning \u00e4rgata tuleks iga p\u00e4ev samal kellaajal. \u00dchel \u00f6\u00f6l v\u00e4he puhkust saanuna tekib j\u00e4rgmisel \u00f5htul kiiremini v\u00e4simus ning keha soovib juba ise varem magama minna. Unekvaliteedi parandamine ei toimu \u00fcle \u00fche \u00f6\u00f6, regulaarse rutiini sisseseadmine v\u00f5ib aega v\u00f5tta mitu n\u00e4dalat, mist\u00f5ttu tuleb re\u017eiimist kinni pidada ka ilma kiire tulemuseta. P\u00e4eval magamine v\u00e4hendab \u00f6\u00f6une vajaduse pikkust, mist\u00f5ttu on soovitav v\u00e4ltida p\u00e4eval magamist v\u00f5i teha seda p\u00e4eva esimesel poolel ning l\u00fchiajaliselt, magades m\u00f5nik\u00fcmmend minutit.<\/p>\n Nuti(kus) ja muretsemine ei aita<\/strong><\/p>\n F\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, kuum du\u0161\u0161 ja pingeline m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 on samuti tegevused, mis raskendavad uinumist. Samuti ergutavad inimest mobiiltelefoni ja arvuti kasutamine. Kvaliteetsema une saavutamiseks tuleb \u00f6\u00f6sel ning paar tundi enne magamaj\u00e4\u00e4mist v\u00e4ltida tehniliste ekraanvahendite kasutamist. Erk sinakas valgus hoiab inimest \u00e4rksana, samuti tegevused, mida \u00fcldjuhul arvutis v\u00f5i nutitelefonis tehakse. Kui nende kasutamine on \u00f5htusel ajal siiski vajalik, v\u00f5iks v\u00e4hendada seadmete ekraaniheledust. Ekraane on v\u00f5imalik seadistada ka nii, et need end ise automaatselt kellaaja j\u00e4rgi muudaks.<\/p>\n L\u00f5\u00f5gastavate tegevustega tegelemine aitab keha uinumiseks ette valmistada. Hea viis l\u00f5\u00f5gastumiseks on lihaste l\u00f5dvestamine, mida on v\u00f5imalik teha ka voodis olles. Selleks tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, alates s\u00f5rmeotstest kuni varvasteni, neid \u00fckshaaval pingutades ja l\u00f5dvestades.<\/p>\n \u00dcheks oluliseks unetuse p\u00f5hjustajaks on muretsemine nii p\u00e4eval toimunust, homsest kui ka enda unetusest ja tagaj\u00e4rgedest, mida see j\u00e4rgneval p\u00e4eval kaasa toob. Muretsemine tuleks j\u00e4tta selleks etten\u00e4htud aega: voodis tekkinud m\u00f5tted saab kirja panna ning j\u00e4tta nende \u00fcle muretsemine j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Muretsemine on ergutav tegevus, mis raskendab uinumist \u2013 selle soodustamiseks tuleb rahuneda ning m\u00f5elda meeldivatest asjadest.<\/p>\n Unetuse korral v\u00f5ivad tekkida hirmum\u00f5tted unetuse tagaj\u00e4rgede p\u00e4rast: muretsetakse, kas saadakse piisavas koguses und ning milliseks j\u00e4rgnev p\u00e4ev kujuneb. \u00d6\u00f6sel kellaaja n\u00e4gemine v\u00f5ib panna arvutama j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud tunde \u2212 kui palju magada saaks, kui kohe uni peale tuleks. Arvutamine ja une j\u00e4lgimine on aga j\u00e4rjekordsed \u00e4rksaks muutvad tegevused, mis ei lase uinuda. Hirm, et magamatuse t\u00f5ttu on j\u00e4rgmine p\u00e4ev rikutud, v\u00f5ib olla \u00fclehinnatud, kuna l\u00fchiajalise magamatuse korral suudab inimene p\u00e4eval edukalt toime tulla. \u00d6\u00f6sel muretsemine ei paranda uinumise t\u00f5en\u00e4osust ega j\u00e4rgneval hommikul enesetunnet.<\/p>\n Autor: Mirjam Ool<\/p>\n