Teismeliseiga kujutatakse tihtipeale kui irratsionaalset, vanematele vastuhakkavat, m\u00e4slevat perioodi, mil kasvuraskustes nooruk oma vanemate elu p\u00f5rguks teeb. T\u00e4nap\u00e4eval ei peeta murdeea \u201em\u00e4ssu\u201c enam tavap\u00e4raseks, vaid see v\u00f5ib viidata noore inimese eluprobleemidele.<\/span><\/i><\/p>\n Murdeiga on keerukas, kuid see v\u00f5ib kulgeda nii teismelisele kui ka tema vanematele valutult, kui m\u00f5ista eakohaseid muutusi ja suhtuda neisse paindlikult ning hoida omavahel toetavat suhet.<\/span><\/p>\n Puberteet j\u00e4\u00e4b lapsep\u00f5lve ja t\u00e4iskasvanuea vahele, mil on tegelikult l\u00fchikese aja jooksul vaja \u00f5ppida toime tulema suurte muutustega. Selle arenguetapi eesm\u00e4rk on iseseisvuda \u2013 m\u00f5ista oma vajadusi, lahendada probleeme, luua suhteid ka v\u00e4ljaspool peret ning leida koht \u00fchiskonnas. Samal ajal kujuneb ka inimese minapilt. Samas on teismeliseiga ka p\u00f5nev aeg, mil lapsest saab vanemate jaoks t\u00e4iesti eraldiseisev ja isem\u00f5tlev inimene oma vajaduste, eelistuste ja erip\u00e4radega.\u00a0<\/span><\/p>\n T\u00fc\u00fcpiline teismeliseiga<\/b><\/p>\n Murdeeiga j\u00e4\u00e4b tavaliselt 11.-19. eluaasta vahele, millega kaasnevad nii kehalised, emotsionaalsed, intellektuaalsed kui ka sotsiaalsed muutused.<\/span><\/p>\n Eelteismelisteks peetakse juba \u00fcheksa-aastaseid lapsi, kes ei ole veel suguk\u00fcpsed, kuid kes m\u00f5tlevad v\u00f5rreldes v\u00e4iksema lapsega rohkem teismelise moodi. Ka kahek\u00fcmnendates noortel toimuvad veel ajus muutused ning nad v\u00f5ivad silmitsi seista teismeea probleemidega.<\/span><\/p>\n F\u00fc\u00fcsilised muutused<\/b><\/p>\n Teismeea f\u00fc\u00fcsilised muutused puudutavad keha, aju struktuuri, v\u00e4limust ning hormoonide taset. Bioloogilised muutused s\u00f5ltuvad geneetilistest, aga ka keskkonna faktoritest, nagu f\u00fc\u00fcsilise koormuse hulk ja toitumine. Varem usuti, et teismelise k\u00e4itumist m\u00f5jutavad peamiselt hormonaalsed muutused. T\u00e4nap\u00e4eval on teada, et teismelise ajus toimuvad suured muutused, mis m\u00f5jutavad seda, kuidas nooruk maailma tajub, t\u00f5lgendab ja seel\u00e4bi k\u00e4itub.\u00a0<\/span><\/p>\n Intellektuaalsed muutused<\/b><\/p>\n Teismeeas \u00f5pivad noored kasutama uusi intellektuaalseid oskusi. Nad alles omandavad v\u00f5imet m\u00f5elda tulevikule, pikaajalistele tagaj\u00e4rgedele ning alternatiivsetele v\u00f5imalustele. See t\u00e4hendab, et noored elavad pigem k\u00e4esolevas hetkes ning nad n\u00e4evad maailma mustvalgelt: k\u00f5ik on kas suurep\u00e4rane v\u00f5i katastroofiliselt halb.\u00a0<\/span><\/p>\n Teismelised otsivad sotsiaalset heakskiitu ning otsuseid tehes m\u00f5tlevad nad pigem potentsiaalsetele positiivsetele tagaj\u00e4rgedele kui v\u00f5imalikele ohtudele. Nad alles \u00f5pivad m\u00f5istma seda, et teistel v\u00f5ivad olla neist\u00a0 erinevad arusaamad. Senikaua peavad nad teiste vaateid elule valeks. Egotsentrism selles eas paneb teismelisi uskuma, et \u00fcmbritsev maailm j\u00e4lgib neid ja on neist huvitatud samapalju kui nad ise. Nad usuvad, et nende kogemused on erilised ja unikaalsed, mist\u00f5ttu on teistel raske nende otsuseid m\u00f5ista.\u00a0<\/span><\/p>\n Murdeealised t\u00f6\u00f6tlevad informatsiooni kiiremini kui nooremad lapsed ja suudavad paremini keskenduda. Nad on v\u00f5imelised rohkem vaidlema ja nad hakkavad rohkem kahtlema t\u00e4iskasvanute arvamustes ja seatud reeglites. Seega on vanematele peavalu p\u00f5hjustav k\u00e4itumine m\u00e4rk sellest, et teismelisest on saamas oma vajadusi m\u00f5istev ja enda eest seisev, argumenteeriv noor inimene, mis omakorda v\u00f5ikski olla iga lapsevanema suur soov.<\/span><\/p>\n Emotsionaalsed muutused<\/b><\/p>\n Bioloogilised muutused m\u00f5jutavad otseselt ka teismelise energiataset ja meeleolu. Emotsionaalseid muutusi v\u00f5imendavad ka muutused v\u00e4limuses, suhetes ja suurenenud iseseisvuses. Need v\u00f5ivad tekitada meeleolu k\u00f5ikumist, hirme ja \u00fcksildustunnet. Oma minapildi kujunemises v\u00f5ivad teismelised k\u00f5ikuda \u00fchest \u00e4\u00e4rmusest teise \u2013 muuta kiiresti meelt ja k\u00e4ituda vastuoluliselt.<\/span><\/p>\n Sotsiaalsed muutused<\/b><\/p>\n Iseseisvumiseks ja vanematest eraldumiseks suhtlevad teismelised aina rohkem s\u00f5pradega ning nende arvamus muutub olulisemaks kui varem. Eakaaslastega suhtlemine \u00f5petab teismelisele oskusi t\u00e4iskasvanueas s\u00f5prus- ja paarisuhte loomiseks. Kaaslased pakuvad v\u00f5rdluspunkti ka enda identiteedi loomisel. Selleks, et \u00f5ppida eakaaslastelt k\u00f5ike vajalikku, otsib teismeline teiste heakskiitu ja aktsepteerimist. Eakaaslaste gruppi kuulumiseks v\u00f5idakse hakata k\u00e4ituma teistega sarnaselt.\u00a0<\/span><\/p>\n Teismelise suhe vanematega<\/b><\/p>\n Suurtest muutustest olenemata m\u00f5jutab teismelise riskik\u00e4itumist oluliselt suhe oma vanematega. Kui teismelisel on vanematega toetav ja m\u00f5istev suhe ning tal on v\u00f5imalik olla kaasatud tema elu kohta k\u00e4ivate otsuste tegemisse, tuleb v\u00e4hem ette riskik\u00e4itumist, nagu uimastite tarvitamist ja m\u00e4ssumeelsete v\u00f5i kuritegelike gruppidega liitumist. Need teismelised on esmases seksuaalvahekorras hiljem ja neil on v\u00e4hem seksuaalpartnereid. Toetava vanemliku suhte korra on teismeline v\u00e4hem m\u00f5jutatud oma eakaaslastest ja nende arvamusest.\u00a0<\/span><\/p>\n Teismelise toetamine<\/b><\/p>\n Teismeea \u00fcks oluline \u00fclesanne on suurendada iseseisvust. Et vanemana seda toetada, on vaja hoiduda kahest \u00e4\u00e4rmusest \u2013 \u00fclekaitsmisest ja teismelise \u00fcksi j\u00e4tmisest, mis h\u00e4irivad tema normaalset arengut.<\/span><\/p>\n \u00dclekaitsmine v\u00f5ib panna vanemat seadma rangemaid reegleid, vastutama teismelise \u00fclesannete eest ja tema probleeme ise lahendama, n\u00f5udma teismeliselt informatsiooni v\u00f5i koos aja veetmist. Kuna teismelised hakkavad vanemate suhtes v\u00e4hem huvi v\u00e4lja n\u00e4itama, v\u00f5ib see panna ka vanemat k\u00e4ituma sarnaselt. <\/span>Teismeline j\u00e4\u00e4b \u00fcksi, kui vanem ei tunne enam huvi tema vastu ja annab talle korraga kogu vastutuse ise toime tulla. Vahepealne variant v\u00f5iks olla see, et vanemad annavad teismelisele j\u00e4rk-j\u00e4rgult suuremat vastutust ja l\u00f5dvendavad reegleid, teevad \u00fchiselt kokkuleppeid ning s\u00e4ilitavad noorega toetava ja usaldusliku suhte ning vajadusel abistavad. Tulenevalt teismelise ajus toimuvatest muutustest, n\u00f5uab tema toetamine palju kannatust ja m\u00f5istmist.<\/p>\n TEADLIKU VANEMA MEELESPEA: kuidas toetada teismelist<\/b><\/p>\n Teadlik vanem tuleb toime oma emo<\/b>tsioonidega<\/strong> ja \u00fcritab teismelisega suheldes j\u00e4\u00e4da rahulikuks.<\/strong> Vanem m\u00f5istab teismeeas toimuvaid muutusi ega v\u00f5ta puberteetiku k\u00e4itumist isikliku solvanguna, vaid p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista, milline rahuldamata vajadus v\u00f5ib taolise k\u00e4itumise taga olla. Vajadusel otsib abi oma tunnetega toimetulekuks kas s\u00f5bralt, terapeudilt v\u00f5i lapsevanematele m\u00f5eldud kursustelt. <\/span><\/p>\n Teadlik vanem kasutab teismelisega efektiivseid suhtlemisv\u00f5tteid. <\/b>Vanem v\u00e4ljendab oma m\u00f5tteid ja tundeid mina-s\u00f5numiga, selgitab oma arvamust, kuulab aktiivselt ehk peegeldab kuuldut ja \u00fcritab teismelist m\u00f5ista. Vanem ei eelda, vaid tunneb huvi ega paku teismelisele lahendusi, vaid k\u00fcsib teismeliselt, kas ta soovib tema n\u00f5uannet.<\/p>\n \u00dclereageeriv vanem: \u201eTeismeline on viimasel ajal eriti tujukas olnud. Eile jooksis ta ust paugutades oma tuppa, kui \u00fctlesin, et l\u00e4hme n\u00e4dalavahetuseks maale. Mind ei huvita, mida tema teha tahab. Ta peab \u00f5ppima mind austama. Ma ei r\u00e4\u00e4gi temaga enne, kui ta palub mult vabandust.\u201c<\/i><\/p>\n Toetav vanem: \u201eSulle ei paista minu plaan meeldivat. R\u00e4\u00e4gi mulle, kuidas sina tahaksid n\u00e4dalavahetust veeta? Kuna meil on vaja vanaema veidi aidata aiat\u00f6\u00f6dega, siis mulle teeks v\u00e4ga head meelt, kui sa oleksid n\u00f5us appi tulema. Kuidas me saaks teha nii, et j\u00f5uaksid n\u00e4dalavahetusel m\u00f5lemas kohas olla?\u201c<\/i><\/p>\n Teadlik vanem pakub teismelisele tuge ja hoolt ning panustab \u00fchise usaldusliku suhte hoidmisesse. <\/b>Ta tunneb huvi teismelise vastu, algatab vestlusi ja pakub v\u00f5imalusi \u00fchisteks tegevusteks, jagab oma m\u00f5tteid ja tegemisi, kuid ei sunni teda endaga koos aega veetma. Toetav vanem ei kritiseeri, naeruv\u00e4\u00e4rista, alanda ega tee etteheiteid. Ta leiab p\u00f5hjust oma teismelist tunnustada.<\/p>\n Mittetoetav vanem: \u201eMida sa istud ainult telefonis! Minu ajal pidime p\u00e4rast kooli t\u00f6\u00f6d tegema. Sa v\u00f5iksid rohkem oma trenniga tegeleda, muidu istud end siin diivanil paksuks.\u201c<\/span><\/i><\/p>\n Toetav vanem: \u201eKas sa n\u00e4itaksid mulle, mis p\u00f5nevad m\u00e4ngud sul telefonis on? Mille p\u00e4rast see m\u00e4ng sulle k\u00f5ige rohkem meeldib? Kas sa n\u00e4itaksid mulle, kuidas seda m\u00e4ngitakse?\u201c<\/span><\/i><\/p>\n Toetav vanem usaldab ja aktsepteerib teismelist. <\/b>Teismelist ei aita tema \u00f5petamine, veenmine ega tema k\u00e4itumise tagaj\u00e4rgede eest kaitsmist. Toetav vanem usaldab teismelist ja n\u00e4itab seda v\u00e4lja, andes talle ruumi ise probleeme lahendada ja oma elu \u00fcle otsuseid teha ka siis, kui need otsused vanema omadest erinevad. <\/span><\/p>\n Teadlik vanem seab adekvaatsed piirid<\/b> \u2013 teeb teismelisega kokkulepped \u00fchistes reeglites ning peab neist kinni. Ajaga saavad reeglid n\u00f5rgemaks muutuda, et teismeline saaks areneda, ennast proovile panna ja t\u00f5estada ka vanematele oma suurenenud vastutustunnet. Sellegipoolest j\u00e4lgib vanem teismelist ja hoolitseb tema turvalisuse eest. Kokkulepete t\u00e4itmist toetab see, kui teismeline saab oma arvamust v\u00e4ljendada ning m\u00f5lemad saavad enda k\u00e4itumist p\u00f5hjendada ning sellega kaasnevaid tundeid selgitada.<\/p>\n Vanem: \u201eSa ei j\u00e4\u00e4 kuhugi \u00f6\u00f6seks. Sa tuled \u00f6\u00f6seks koju, sest mina \u00fctlen nii! Ja rohkem me sellest ei r\u00e4\u00e4gi. \u00c4ra hakka mulle vastu, muidu panen su koduaresti!\u201c<\/span><\/i><\/p>\n Teadlik vanem: \u201eMa saan aru, et tahad s\u00f5bra juurde \u00f6\u00f6seks j\u00e4\u00e4da. Ma olen aga mures, et kui sa \u00f6\u00f6sel kodus ei ole, siis v\u00f5ib sinuga midagi juhtuda. Ma tahan, et sa saaksid n\u00e4dalavahetusel olla oma s\u00f5pradega koos ja l\u00f5butseda, aga mul on vaja kindel olla, et sa oled turvalises kohas. Kuidas me saaksime kokkuleppe teha nii, et sina saad l\u00f5butseda ja mina saan kindel olla, et sinuga on k\u00f5ik h\u00e4sti? Mis sa arvad, kui sa kutsuksid oma uued s\u00f5brad meile k\u00fclla, et ma saaksin ka nendega tuttavaks? See v\u00e4hendaks minu muret, kui tean neid inimesi, kelle juures aega veedad.<\/span><\/i><\/p>\n Teadlik vanem m\u00f5istab, et toetav ja usalduslik suhe teismelisega n\u00f5uab aega ja vaeva. <\/b>\u00dchekordsest vestlusest ei piisa ja kui omavaheline suhe on mingil p\u00f5hjusel kannatada saanud v\u00f5i \u00fcldse loomata j\u00e4\u00e4nud, ei pruugi aidata ka rahumeelsed kokkulepped. Toetava suhte loomine ja hoidmine n\u00f5uab kannatust ning vajadusel saab suhete tugevdamiseks abi pereterapeudilt.<\/span><\/p>\n Autor: Mirjam Ool<\/p>\n