Kaeblemine – tähelepanu suunamine negatiivsetelt mõtetelt elu positiivsele küljele

Vingumine, virisemine ja kaeblemine mõjutavad nii kehalist kui ka vaimset tervist. Mil moel suunata tähelepanu negatiivsetelt mõtetelt elu positiivsele küljele? Kuidas võtta meist sõltumatuid olukordi rahulikumalt?

Kaeblemine ning pidev tähelepanu juhtimine olukordade ja inimeste negatiivsetele külgedele mõjutavad inimest ennast ja ta lähedasi. See, millest ja kuidas me mõtleme, mõjutab emotsioone ning selle kaudu ka kehalisi reaktsioone.

Aju töötab nii, et me märkame ja mäletame paremini negatiivset. Inimkonna algusajal oli see väga vajalik ellujäämismehhanism: negatiivse märkamine ja sellele reageerimine aitasid pääseda ohtlikust situatsioonist. Kriitiliste olukordade meeleshoidmine oli tähtis õppimiseks, et ka järgmisel korral eluga pääseda. Tänapäeval ei ole vaja iga päev elu eest võidelda. Nüüd märkame ja hoiame meeles situatsioone, mis tekitavad negatiivseid emotsioone, nagu ärevus, kurbus, häbi või viha. Neid emotsioone tekitavad meie enda tõlgendused olukordadele. Kui keskenduda ainult negatiivsele, siis võime tõlgendada ümbritsevat maailma igal sammul enda jaoks ohtliku või häirivana.

Vajalik virisemine

Kaeblemine on üks viis emotsioone jagada ja lohutust saada. Me kõik tahame ja vajame seda, et keegi meid kuulaks. Jättes mured ja probleemid enda teada ja tehes näo, et kõik on hästi, seame ohtu oma vaimse tervise. Nii-öelda hea kaeblemise ülesanne on jagada mõtteid, tundeid, soove ja vajadusi, saada teise inimesega lähedasemaks, leida lohutust ja toetust, sõnastada ja lahendada probleeme ning paluda abi. Kui kaeblemine muutub aga harjumuspäraseks suhtlemisviisiks, ilma soovitada ise areneda või probleemi lahendada, toob see kaasa oma tagajärjed.

Kahjulikud mõjud

Pidev vingumine mõjutab suhteid. Negatiivsetest inimestest võidakse eemale hoida, sest nendega on väsitav suhelda. Kõik emotsioonid ja kehalised reaktsioonid on normaalsed ja hoiavad elus olulist kohta, kuid pidev tähelepanu pööramine vigadele ja ebaõnnestumistele ning kaeblemine tekitab kehas pingeid ja suurendab stressi. Need muutused võivad omakorda tekitada seisundi, kus tahakski aina vinguda ja viriseda – siis juba väsimuse, unehäirete, kaalumuutuste või süvenevate terviseprobleemide pärast.

Kuidas vähem viriseda?

Esimene samm on märgata, kuidas ja millest me räägime ning milliseid mõtteid kordame. Tuleb jälgida oma sõnu ja sisekõnet. Emotsiooni korral endalt küsida: mis mõte mul praegu peast läbi käib? Kui palju mõtetest ja sõnadest on positiivsed ja kaastundlikud ning kui palju on kriitikat enda ja teiste suhtes? Mõtete ja sõnade märkamise järel on võimalik hinnata, kuivõrd peegeldavad mõtted tegelikkust ja kas olukorda on võimalik ka teisiti tõlgendada. Siht ei ole ette kujutada, et kõik on tegelikult väga hästi, vaid näha terviklikku ja realistlikku pilti, mis ei ole enamasti nii tumedates toonides, nagu esialgu paistab.

Harjutus: Kirjuta üles oma negatiivsed mõtted, et neist hetkeks kaugeneda ja hinnata, kas kriitika enda või teiste suhtes on põhjendatud. Missugused faktid kinnitavad ja lükkavad ümber seda mõtet? Kas olukorda saaks ka teisiti vaadata?

Mis on tegelik probleem?

Negatiivsete märkuste taga võib olla suurem lahendamata mure. Inimest, kes ärritub pidevalt pisiasjade peale, võivad vaevata rahulolematus töökohal, paarisuhtes või tervisemured. Me pöörame tähelepanu tühistele ärritajatele seni, kuni pole lahendanud tegelikku probleemi, millest kõik algas. Märgates end ärritumas või negatiivseid kommentaare tegemas, tasub endalt küsida, mis mind tegelikult häirib. Ärritumise taga on tihtipeale peidus haiget saanud inimene. Kui saame aru, mis meile selles olukorras haiget tegi, siis saame hakata otsima lahendusi.

Lahenduste leidmine

Suunates tähelepanu lahendustele, saab leida uusi viise toimetulekuks olenemata sellest, kas asjad sujuvad meile oodatud viisil. Tihtipeale selgub, et me ei saa midagi ette võtta. Aga kas kaeblemisest on kasu? Sel juhul tasub tegeleda asjadega, mis on meie võimuses.

Harjutus: Probleemi märgates otsusta, kas sinu võimuses on midagi muuta. Juhul, kui on, siis vii läbi ajurünnak üksi või koos sõbraga. Pane 10 minuti jooksul kirja võimalikult palju lahendusi olenemata sellest, kui jaburad need võivad olla. Vali neist parim ja vii see ellu.

Hinnangutevabalt hetkes

Kui probleemne olukord ei ole meie kontrolli all, on seda siiski võimalik aktsepteerida olenemata sellest, kas see meile meeldib või mitte, tunnistades endale: mõistan, et hetkel on keeruline olukord ja see tekitab frustratsiooni, kuid ma ei saa sinna midagi parata. Saame vaadelda maailma nii, nagu see tegelikult on, andmata hinnangut „hea“ või „halb“. Võime pöörata tähelepanu konkreetsele hetkele ning jälgida selle eri külgi, kasutades enda meeli.

Harjutus: Tee igapäevatoimetusi nii, et tähelepanu on praegusel hetkel – keskendu sellele, mida näed enda ümber, mida kuuled või tunned. Vaatle asju ja olukordi hinnanguvabalt olenemata sellest, kas need meeldivad sulle või mitte.

Positiivne vaade

Mõelda saab ka olukorra positiivsest küljest. Igas halvas võib leida midagi head ning midagi, mis meid arendas või õpetas ka kõige ebaõiglasemas olukorras. Positiivse märkamist on võimalik treenida, suunates teadlikult oma tähelepanu inimese, eseme või situatsiooni headele ja ilusatele külgedele.

Harjutus: Leia igas päevas kolm asja, mis olid meeldivad või mille üle oled tänulik. Need ei pea olema elu suursündmused, vaid võivad olla väikesed igapäevased hetked, mis rõõmu tõid. Märgi kalendrisse toredad hetked, et need oleksid silma all ka siis, kui mõni päev kulgeb halvemas meeleolus. Sama saab teha fotodega.

Virisevad lähedased

Lähedast saame aidata samamoodi nagu ennast. Kuna inimesed tahavad, et neid kuulataks, siis saame aktsepteerida tundeid ja olukorda ning seda talle tagasi peegeldada: „Sul paistab olevat väga raske.“ Saame aidata lähedasel märgata, kuidas ja millest ta räägib. Lahendusele suunamiseks piisab küsimusest, mida ta kavatseb olukorraga ette võtta. Kui inimesel on pikalt lahendamata probleeme või ta on kaua stressirikast elu elanud, võib teda suunata psühholoogi poole. Positiivse märkamiseks võib piisata ka sõbralikust küsimusest, näiteks kas talle ta töö juures ka midagi meeldib.

Kuidas end kaitsta?

Kui tegemist pole lähedase inimesega, võiks end kaeblemisest eemale hoida. Sellega ei tasu kaasa minna ega hakata teise inimese pärast muretsema või otsima lahendust olukorrale, mis pole endaga seotud. Igal asjal on mitu külge ning kaebleva inimese sõnad ei pruugi täielikult tegelikkust peegeldada. Inimene vajab muredest rääkimist ning alati ta ei soovigi probleemidele lahendust leida. Võime pöörata tähelepanu ka positiivsele tema juures . kas või sellele, kui osavalt ta oskab probleeme märgata ja sõnastada.

Toimetulek stressiga

Kaeblev töökaaslane või sugulane võib tekitada ka meis stressi. Et stressiga paremini toime tulla, tasub hoida oma elu tasakaalus ja leida aega ka endale. Iga inimese elus on kõige tähtsam hoolitseda iseenda heaolu eest. Võiks leida tasakaalu tervise, suhete, hobide ja töö vahel. Tuleb leida aega füüsiliseks tegevuseks, toituda mitmekülgselt ja regulaarseks, magada piisavalt ning võtta iga päev puhkeaega.

Toetavate suhete hoidmine ja huvialadega tegelemine pakub vaheldusrikkust ja positiivseid emotsioone. Tasakaalu hoides oleme immuunsemad stressi suhtes, sest kui ühes valdkonnas tekivad probleemid, ei hõiva see kogu meie elu ning meil on olemas toetus teistest valdkondadest.

Autor: Mirjam Ool

Originaalartikkel: https://issuu.com/apothekaapteegid/docs/2017_talv_naerata_web/58